Talismani loovad

Minu rahvatantsu teekond algas 1986. aastal, kui Kutsekeskkooli nr 13 inglise keele õpetaja Reet Näär ütles ühe tunni lõpus, et aulas toimuvad rahvatantsu trennid. See tundus täiesti loomulik samm – minna peale tunde trenni. Minu esimeseks ja ainukeseks juhendajaks on olnud Rita Mändla, alguses kutsekas ja hiljem rahvatantsuansamblis Kajakas. Sealt edasi tantsisin rühmades Western ja Valtser, kuni aastatel 2006–2016 jõudsin taas tagasi Kajakasse. Just sellel perioodil sündisid minu esimesed tantsud ning algas ka minu teekond juhendajana. Aastast 2016, tänu Angela Arraste heale mõttele, sai taaselustatud Anna Raudkatsi Tantsuselts, millega toimetame tänaseni.

Rahvatants ei ole minu jaoks lihtsalt liikumine, vaid viis hoida ja edasi anda midagi, mis on meist suurem. Aastate jooksul on tee viinud mind tantsijast juhendajaks ja sealt edasi lavastajaks, kus iga joonis ja iga liikumine kannab endas mõtet ja tunnet. Talisman ei ole minu jaoks lihtsalt tantsupidu. See on koht, kus kohtuvad pärimus, jõud ja inimesed – kus pea 2200 tantsijat loovad ühiselt midagi, mida üksi ei ole võimalik teha. Mõeldes sellele teekonnale taban end tihti mõttelt, et on eriline ja tänuväärne tähistada oma 40 aastat rahvatantsu avastamisest just tantsupeo lavastamisega. Olen tänulik kõigile tantsijatele, juhendajatele ja liigijuhtidele kes annavad oma suure panuse selle peo sünnile. See, mida me koos loome, ei sünni ühe inimese tööna, vaid ühise hingamise ja pühendumise kaudu.

Olen tänulik ka ARTS tantsijatele, kellega koos on lihtne suuri sündmusi korraldada – teie peale saab kindel olla. Olen väga tänulik Anu Tammearule, kes on selle peo juures suurepärane assistent ja kindel tugi. Kuid kõige enam olen tänulik oma kallile abikaasale. Sigrit on olnud minu kõrval kõik need aastad ning kannab selle peo projektijuhi vastutust. Tema toetus ja kohalolu on olnud hindamatu.

Olen olnud tantsuõpetaja Viljandis, Pärnus ja nüüd Hiiumaal juba üle kahekümne aasta. Tantsinud olen sõna otseses mõttes terve elu – alates neljandast eluaastast. Tants on minu elu, minu hingerahupaik ja tasakaalupunkt ükskõik millises vormis. Olgu see ise tantsides, trenni andes, juhendades või luues.

Ürituskorraldus, sealhulgas tegutsemine tantsupidude meeskondades, on minu teine suur kirg. Olen väga tänulik usalduse eest, et saan panustada Pärnumaa tantsupeol „Talisman“ pealavastaja assistendina. Suur rõõm on toetada väljakul rahvatantsu järelkasvu 1. ja 2. klassi rühmade näol. Suureks auks on lavastada ka Kertu Kaarna imeilus tants naistele.

Väikeseid rahvatantsulapsi on väljakul 17 rühma jagu. Naisrühm Õhtu ilu koosneb 164 imeilusast naisest.

Väärikaid osaleb tantsupeol 15 kollektiivi. Eesti Vabariigi president on omistanud Kädi Pärnojale Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Olen tantsuõpetaja Vändrast. Viljandist saadud kutsega olen seda teinud juba üle kuuekümne aasta. Olen käinud oma rühma või rühmadega kõikidel suurtel tantsupidudel alates 1965. aastast. Sellel tantsupeol on mul neli tantsurühma. Viimastel aastatel olen seadnud tantse ainult oma väärikate rühmale „Värten“. Sellel peol tantsivad väärikad kahte minu seatud tantsu.

Tantsupeol osaleb selles liigis 21 rühma.

Olen kogu oma elu elanud Vändras. Olen loonud armastava pere, kes teavad, kui pühendunud kooliõpetaja ja tantsuõpetaja ma olen. Tantsupisiku sain oma emalt, kes esimesed tantsusammud mulle juba kodus tantsides selgeks õpetas. Tantsimise kirge märkas ka Vändra Keskkooli neiduderühmas tantsides õpetaja Tiiu Tauram. Tema viis mind käekõrval rahvatantsujuhtide kaugõppekooli ja sealt ma tantsujuhina välja astusin.

Vaheldust rahvatantsule on pakkunud harrastusvõimlejate juhendamine. Suur rõõm on olnud õpetada tantsima nii lapsi, noori kui täiskasvanuid.

Suurte tantsupidude finaalid toovad mulle alati pisara silma, sest minu arvates on see suurim tänu õpetajale – see innustab jälle alustama uut hooaega.

Alates 1993. aastast olen juhendanud Vändra Gümnaasiumi rahvatantsu- ja võimlemisrühmasid. 2024. aastal olin XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ Pärnumaa liigi nurgajuht. Täna on minu juhendada Vändra Gümnaasiumi 2.–3. klassi, 6.–7. klassi ja noorte segarühmad, Vändra kultuurimaja täiskasvanute segarühm Kerikingad ja võimlemisrühm Vändra Naised.

Väikeseid võimlejaid on platsil 19 rühma.

Mul on suur rõõm olla 2026. aasta Pärnumaa tantsupeol väikeste võimlejate liigijuht. Võimlemine ja tants on minu jaoks rohkem kui sammud – see on rõõm liikumisest, koostöö ja ühtehoidmine.

Pean oluliseks, et igas tantsus oleks rõõmu, ühist hingamist ja liikumise ilu. Minu soov on toetada rühmi nii, et peoprotsess oleks innustav ja sujuv.

Just see tunne, kui väljak hingab ühes rütmis, teeb peo eriliseks.

Ootan põnevusega kohtumisi tantsijate, juhendajate ja kõikide teiste tantsusõpradega – loome koos ühe ilusa ja meeldejääva Pärnumaa tantsupeo „Talisman“!

Sel aastal osaleb Pärnumaa peol 11 rühma.

Igapäevaselt tegutsen Laine Mägi tantsukoolis, Rahvatantsuansamblis Kajakas ja Kuninga tänava Põhikoolis. Loodan, et see pidu ning need tantsud tekitavad rõõmu ja innustavad meie noori tantsima ka edaspidi, isegi kui tantsude õppimisel tuleb ette väikeseid väljakutseid.

Kuna meie noored on just nii energilised kui nad on, siis sellel peol on minu paremaks käeks ja abistavaks jõuks Maris Kull.

Pärnumaa tantsupeol on sel aastal 7 gümnaasiumiealiste rühma.

Olen sündinud Kirblas, õppinud Lihula Gümnaasiumis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. Alates 2004. aastast elan ja töötan Pärnus tantsuõpetajana. Peamiselt õpetan rahvatantsu Rääma Põhikoolis ja Rahvatantsuansamblis Kajakas. Mulle meeldib olla tantsupidude loomise juures.

Koos külalistega üle Eesti on A-rühmade liigis sel aastal 9 kollektiivi.

Olen Pärnus tegutsev tantsuõpetaja ja koreograaf. Lõpetanud Tallinna Ülikooli koreograaf-lavastaja eriala ja omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse erialal.

Minu igapäevaellu kuuluvad rahvatants ja jazztants, mida õpetan nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Minu tantsuteekond algas Laine Mägi Tantsukoolis, kus olen tänaseni ka jazztantsu õpetaja.

Pärast esimese lapse sündi sattusin taas saatuse tahtel kokku rahvatantsuga, mis on tänaseks saanud üheks oluliseks osaks minu elus. Rahvatantsujuhendajana töötan hetkel Rahvatantsuansamblis Kajakas ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis.

Pean oluliseks rahvatantsu hoidmist ja selle harrastamist. Olen õnnelik ja tänulik, et mind on kaasatud tantsupidude loomemeeskondadesse – sealsed inimesed on tohutult inspireerivad ja meeletult töökad.

Kandjaid on väljakul sel aastal 13, sh kaks rühma väljapoolt Pärnumaad.

Olen südames alati olnud maatüdruk. Päike, linnulaul ja heinamaa. Rahvatants jõudis minuni emapiimaga. Tantsisin rühmades Kergus ja Vändras ning ülikooli ajal õnnestus üdini humanitaarina liituda hoopis Tehnikaülikooli tantsuansambliga Kuljus.

Kodumaile tagasi kolides sai minust tulihingeline maasool ja rahvatantsuseemne külvaja. Tantsitan huvilisi Kergus ja Toris.

Mul ei ole kunagi olnud ühtki amuletist talismani – pigem suhestun selle sõna algupäraga: pühendumine salajastesse rituaalidesse. Eesti rahvatants ongi minu arvates salapärane, omanäoline ja püha – kannan seda talismani oma südames ja jagan meelsasti kõigiga!

Selles liigis tantsib 2026. aastal väljakule 8 rühma.

Alustasin oma tantsuteed Tartu Ülikoolis Henn Tiiveli käe all. 1994. aastal kutsusin ellu kolm rahvatantsurühma: Jõõpre Vallatud, Jõõpre vanaemad ja naisrühma Lavassaare Kanarbik.

Täna tantsivad minu juhendamisel segarühm Vallatu Auto ja Jõõpre kooli rühmad Jõepere ning Jõõprekad.

Kolmel eelneval Pärnumaa tantsupeol olen olnud B-rühmade liigijuht. Tantsupidudel on tantsitud kolme minu loodud segarühma tantsu, ühte naisrühma tantsu ja ühte väärikate tantsu. 2012. aastal olin Pärnumaa tantsupeo „Pildikesi Pärnumaa ajaloost“ üldjuht.

Armastan oma tantsijaid ja naudin nendega koostegemisi! Olen õnnelik, et saan olla Pärnumaa tantsupeo „Talisman“ sünni juures!

Olen terve elu pühendanud võimlemisele. Alustasin Tartus võimlemisega ja olen mitmekordne Eesti meister iluvõimlemises.

Juba 35 aastat tagasi moodustatud Pärnu võimlemisklubi RÜHT eestvedamisel on võimlemine üha populaarsem nii väikeste tüdrukute kui ka neidude ja naiste seas. Selle üle saab vaid rõõmustada.

Mitu aastakümmet on minu käe all Koidula gümnaasiumi tüdrukud saanud õpetust, kuidas rühikas, sportlik ja elurõõmus olla. Terves kehas terve vaim!

Olen Pärnumaa tantsupeo „Talisman“ naiste/neidude kava „Hingede lahing“ autor ja lavastaja. Tantsupeol Lavassaares osaleb üle saja naise/neiu Pärnumaalt.

Võimlemine on võluv!

Kaid aitab väljakul assistendina Maire Kasemets.

Ma olen põline pärnakas, siin sündinud ja kasvanud. Rahvatantsuga hakkasin tegelema juba algkoolis ning 1987. aastal tantsisin oma esimesel koolinoorte tantsupeol.

Peale põhikooli jätkasin tantsimist Pärnu Koidula kooli segarahvatantsurühmas Kägara. Keskkooli lõpetamise järel viis tantsutee mind Tallinna Pedagoogika Ülikooli koreograafia õppetooli kultuuritöötaja-tantsujuhi erialale.

Hiljem liitusin Audru segarahvatantsurühmaga Tuuletallajad ning 2016. aastal alustasin õpinguid Ilma Adamsoni tantsukoolis. Samal aastal algas ka minu rahvatantsujuhendaja tee Audru naisrühmaga Meie Valla Eided.

Täna juhendan veel RTA Kajakas vanemat segarühma ja naisrühma ning Audru kooli 1.–9. klasside lapsi ja noori.

Pärnumaa tantsupeo meeskonnas olen naisrühmade liigijuht juba teist korda. See on minu jaoks suur au ja ma olen väga uhke, et Pärnumaal on nii palju rahvatantsu harrastavaid naisi! Naisrühmade liik on tantsupeol kõige rohkearvulisem, kokku 30 rühma.

Et platsil laabuks kõik kiiresti, täpselt ja arusaadavalt, aitab mind suurepärane assistent Dea Haar.

Rahvatantsule kuulub mu süda – see moodustab suure osa minu elust ning pakub mulle palju rõõmu ja õnnetunnet!